Väetamist alusta sibullilledest
Peamine väetamise aeg jääb mai algusesse kui taimed ja muru on kasvama hakanud, ent juba praegu võib alustada tulpidest.
Möödunud pikk ja lumerohke talv ei avalda väetamisele erilist mõju, kuna maapind on paljudes kohtades külmumata ja lume sulamise järgselt muld pehme ning vastuvõtlik. Siiski ei tasu väga vara väetada – ikka siis kui taimed juba kasvavad ja ilmad soojad. Taimi, millede noori võrsed võivad rikkuda hilised öökülmad väetatakse hiljem, et mitte ergutada neid varakult kasvama.
Küll aga võib juba lume pinnale laotada rohke lämmastikusisaldusega väetist, et turgutada tulpe. Väetist võib panna ka kohe pärast lume sulamist 30-40 grammi ruutmeetrile. „Tulpide teiseks kevadiseks väetuskorraks võiks olla periood, mil õiepungad ilmuvad lehtede vahelt. Siis tasub panna täisväetist 60-80 grammi ruutmeetrile ja kõblata see sügavale mullakihti, et see jõuaks juurteni,” soovitab Sirje Kompus Aiakaar Haljastusest.
Kompus eelistab kasutada aianduspoodides müüdavaid väetisi. „Kevadel sobib Kemira Aia Kevad pea kõigile aia taimedele,” lisab ta. „Hoiduda tasub liigsest väetamisest ehk järgida tuleb kindlasti tootjapoolseid väetusnorme.”
Orgaaniline väetis on kindlasti õigustatud ennekõike põllulapil või viljakasvatuses, ilutaimede puhul on see samuti hea, aga seal võib julgemalt kasutada anorgaanilisi väetisi. „Aga ikka mõõdukalt,” jagab Kompus nõu.
Lisaks soovitab ta jälgida, et ei väetataks taimede juurekaela. „Olen näinud oma kliente selle vastu eksimas. Väetist peavad saama taimede juured, see tuleb viia taime ümber ja segada mulla sisse, mitte peale.”
Väeta muru
Kauni rohelise muru üks saladusi on tasakaalustatud väetamine ja Kompus soovitab kevadel kindlasti väetada, ent sellega ei tasu kiirustada. Sobiv aeg on siis kui muru juba kergelt rohetab ja vana kõdu on jõutud ära riisuda. Lämmastikule, fosforile ja kaaliumile lisaks vajab muru piisavas koguses väävlit, magneesiumi, rauda ja boori. Pikaajalise ühtlase mõjuga spetsiaalses murude täisväetises on osa lämmastikust aeglaselt lahustuva ühendina. See laguneb mulla organismide toimel, tagades nii lämmastiku järk-järgulise ja keskkonnasõbraliku lahustumise ja muru ühtlase kasvu.
Okaspuid võiks väetada fosfori ja kaaliumiga augustis, et taim jõuaks elemendid enne talve omastada. Kevadel võib neile panna minimaalselt lämmastikku sisaldavat väetist. „Kui tegu on okaspuu hekiga, mis on multšitud koorepuruga, siis tuleb koorepuru eemaldada ja väetis kindlasti mulla sisse kaevata,” õpetab Kompus.
Viljapuude väetisetarve on kõige suurem jaanipäeva eel, sest puud vajavad jõudu nii saagi kandmiseks kui ka järgmise aasta õiealgmete moodustumiseks. Sügavväetamist võiks teha üle aasta 30–40 cm sügavustesse aukudesse puu juurtepiirkonnas. Lisaks lämmastikule on vaja ka fosfor- ja kaaliumväetisi ning kindlasti ka mikroelemente.
Ka marjapõõsad vajavad kõige rohkem väetist suve esimesel poolel. „Vaarikate väetamiseks kaevake mõlemale poole põõsarida keskmest enam kui poole meetri kaugusele madal kraav. Sinna valage vedelaid lämmastik- ja kaaliumväetisi (kumbagi 4–5 g toimeainet m² kohta),” jagab Sirje Kompus nõu.
Viljapuude istutamisel peab orgaanilist väetist kindlasti panema. Hästi sobib rammus kompost, aiapoodides on saada Compost kanakakat. Mineraalväetistest peaks valima viljapuude ja marjapõõsaste istutusväetist või mõnd täisväetist.
Püsikud tuleb kevadel üle vaadata, puhastada vanadest lehtedest ja tagasi lõigata. Väetada võib Aia Kevadega, aga mitte puhmiku keskele vaid mulla sisse juurte piirkonda viiduna, lisab Kompus.
Väetamine
**Väetamise võiks jagada peamiselt kolme ossa – kevadine väetamine, suvine lisaväetamine ja hilissuvine või sügisene väetamine.
**Kevadine väetamine võetakse ette siis, kui loodus tärkab, põhimõtteliselt kohe pärast lume sulamist. Kevadel vajavad taimed rohkelt lämmastikku, et kasvuhoog sisse saada.
** Valmis väetised sisaldavad taimedele vajalikke toitaineid ja mikroelemente õiges vahekorras: lämmastik kasvatab vart ja lehti; kaalium annab suurust ja värvi; fosfor mõjutab õitsemist; mikroelemendid nagu raud, mangaan, vask, tsink, magneesium, boor hoiavad ära taimede kasvuhäireid.
**Suvine lisaväetamine tehakse valdavalt juulikuus ja näiteks paljudele ilutaimedele annab see uut lisajõudu. Halvasti ei mõju õiges koguses antud väetis ka viljapuudele, -põõsastele ja köögiviljadele. Parim on sellist lisaväetist anda vedelal kujul ehk vesilahusena.
**Sügisene väetamine aitab taimedel vastu pidada haigustele ja talvekülmadele. Sügisväetist antakse augusti keskpaigast kuni oktoobrini.
